Haili ajalooline õiend
Haili oli Haljala kihelkonnas Vihula mõisale kuulunud rannaküla. Küla läbivad Mustoja ning Vihula mõisast randa viiv tee. Küla pered paiknevad hõreda põhja-lõuna suunalise reana Mustoja kallastel, jälgides kaldajoont, kuid jäävad jõest pisut kaugemale kõrgemale pinnale. Küla kohal on jõe kaldad madalad ning üle jõe pääseb purrete abil. Selle põhjapoolses otsas asusid metsavahikoht ja mõisa suvila, mida kutsutakse küla vana nimetuse järgi Kagamann.
Haili inkvisitsioonides adramaarevisjonides (1711–1774)
Hailit nimetati esmakordselt tõenäoliselt Rootsi aja alguses. Engel Hartmann vahendab, et 1583. aastal kuulus Vihulale rannaküla Kirckipall (Kirkipall), kus elas kaks üksjalaperet. Rootsi võimude poolt 1586. aastal läbi viidud suure omandisuhete revisjoni andmeil kuulus Gödert Weckbrodti Vihula mõisale muuhulgas Haili (Kirkepallu) küla. Kuna hilisematel aegadel elas Hailis ka mõisa kalamees, võis külaga olla seotud ka revisjonis märgitud lõhepüügiõigus.
Vihula mõisa 1711. aasta märtsis koostatud katkunimekirjas olid Hailis (Kirkopol) nimetatud kaks peret: Haili Michelli ja Haili Hansu pered. Neist esimeses oli elavana märgitud ainult peremees, teises aga peremees, perenaine ja peremehe õde. Ühtekokku jäi katkunimekirja järgi Vihula mõisas elama 33 inimest. Surnuid oli kogu mõisa peale kokku 185, neist töövõimelisi (15–60-aastased) inimesi 130 ja lapsi 55. 1712. aasta inkvisitsiooni andmeil (tabel 1) oli mõisas ellujäänuid 25 ja surnuid 230. Millest tulenes selline vahe surnute vahel – 45 inimest – pole olemasolevate andmete abil võimalik välja selgitada. Millised olid Haili Michelli ja Hansu Soome sidemed, ei õnnestunud olemasolevate allikate põhjal välja selgitada, kuid sõna ’haili’ tähendus on soome keeles ’räim’.
Tabel 1. Vihula mõisa talurahvas ja nende loomad 1712. aasta inkvisitsiooniprotokolli alusel
Adramaade arv | Elavad inimesed | Katku surnud | Hobused ja veised | |||||||||
Peremehed | Perenaised | Pojad | Tütred | Sulased | Tüdrukud | Sulasrahva lapsed | Kokku | Hobused | Härjad | Lehmad | ||
1¾ | 7 | 6 | 3 | 2 | 7 | 25 | 230 | 5 | 10 | 11 | ||
1726. aasta adramaarevisjoni vakuraamatus on Haili saanud uue nime – Kaggamann (Kangamann) ning selle nime all esineb küla kuni 1774. aasta adramaarevisjonini. 1782. aasta hingeloendis ilmub kasutusele nimi Haili, mis on kasutusel ka järgnevatel aastatel.
Vihula mõisa 1726. aasta revisjoni vakuraamat on üsnagi segane ning Haili perede hulka on arvatud vähemalt viis peret, mis hiljem olid kõik Vihula küla nimekirjas. Üldiselt on aga järgnevate adramaarevisjonide vakuraamatutes ja ka hingeloendites eristatud Hailis viis peret.
Tabel 2. Haili küla perede liikmed adramaarevisjoni vakuraamatute järgi 1726–1774
Summa Maddis | Peremees | Pojad ja sulased | Perenaine | Tütred ja tüdrukud | Pojad | Tütred | Vanad mehed | Vanad naised | Kokku |
1726 | 1 | 1 | 1 | 3 | 6 | ||||
1732 | 1 | 1 | 5 | 1 | 8 | ||||
1739 | 1 | 1 | 1 | 1 | 3 | 4 | 11 | ||
1744 | 1 | 1 | 1 | 3 | 1 | 7 | |||
1750 | 1 | 1 | 1 | 2 | 3 | 8 | |||
1765 | 2 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 8 | ||
1774 | 1 | 1 | 1 | 3 | 2 | 8 | |||
Ustallo Thomas Mardi Toma Mart Seppa Mart | Peremees | Pojad ja sulased | Perenaine | Tütred ja tüdrukud | Pojad | Tütred | Vanad mehed | Vanad naised | Kokku |
1726 | 1 | 1 | |||||||
1732 | |||||||||
1739 | 1 | 1 | 1 | 1 | 4 | ||||
1744 | |||||||||
1750 | 1 | 1 | 1 | 3 | |||||
1765 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 | |||
1774 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 6 | |||
Korge Maddis Korge Jürri | Peremees | Pojad ja sulased | Perenaine | Tütred ja tüdrukud | Pojad | Tütred | Vanad mehed | Vanad naised | Kokku |
1726 | 1 | 1 | 1 | 2 | 5 | ||||
1732 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 7 | ||
1739 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 | |||
1744 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 | |||
1750 | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 1 | 8 | ||
1765 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 6 | ||
1774 | 1 | 1 | 1 | 1 | 4 | ||||
Haile Michell Haili Jost | Peremees | Pojad ja sulased | Perenaine | Tütred ja tüdrukud | Pojad | Tütred | Vanad mehed | Vanad naised | Kokku |
1726 | 1 | 1 | 3 | 1 | 1 | 7 | |||
1732 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 7 | ||
1739 | 1 | 1 | 4 | 1 | 1 | 1 | 9 | ||
1744 | 1 | 3 | 1 | 1 | 6 | ||||
1750 | 2 | 1 | 1 | 1 | 5 | ||||
1765 | 1 | 1 | 2 | 2 | 6 | ||||
1774 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 8 | ||
Korge Thomas Korgge Mart Körge Tönnis | Peremees | Pojad ja sulased | Perenaine | Tütred ja tüdrukud | Pojad | Tütred | Vanad mehed | Vanad naised | Kokku |
1726 | 1 | 1 | 1 | 1 | 4 | ||||
1732 | 1 | 1 | 3 | 1 | 6 | ||||
1739 | 1 | 1 | 1 | 3 | 1 | 7 | |||
1744 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 8 | |
1750 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 3 | 9 | ||
1765 | 1 | 1 | 1 | 1 | 3 | 7 | |||
1774 | 1 | 3 | 2 | 6 | |||||
Haile Hans Haily Jack Tingaste Jurry | Peremees | Pojad ja sulased | Perenaine | Tütred ja tüdrukud | Pojad | Tütred | Vanad mehed | Vanad naised | Kokku |
1726 | 1 | 1 | 1 | 3 | |||||
1732 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 | |||
1739 | |||||||||
1744 | 1 | 1 | 2 | 4 | |||||
1750 | |||||||||
1765 | 1 | 1 | |||||||
1774 | 1 | 1 | 1 | 3 |
Tabel 3. Elanikke Hailis adramaarevisjoni vakuraamatute järgi 1726–1744
Aasta | Tööealisi (16-60 aastat) | Alaealisi (0-16 aastat) | Vanu (üle 60 aasta) | Kokku | Kokku | ||||
Mehi | Naisi | Mehi | Naisi | Mehi | Naisi | Mehi | Naisi | ||
1726 | 6 | 5 | 5 | 8 | 1 | 1 | 12 | 14 | 26 |
1732 | 6 | 7 | 7 | 8 | 2 | 3 | 15 | 18 | 33 |
1739 | 7 | 5 | 12 | 8 | 2 | 2 | 21 | 15 | 36 |
1744 | 7 | 6 | 8 | 6 | 1 | 2 | 16 | 14 | 30 |
1750 | 9 | 7 | 8 | 6 | 2 | 1 | 19 | 14 | 33 |
1765 | 9 | 10 | 6 | 8 | 1 | 0 | 16 | 18 | 34 |
1774 | 8 | 9 | 5 | 7 | 2 | 4 | 15 | 20 | 35 |
Tabel 4. Loomi Lauli perede käsutuses adramaarevisjoni vakuraamatute järgi 1732–1739
Summa Maddis | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | 1 | 2 | 1 | ||
1739 | 2 | 1 | |||
1744 | 1 | ||||
1750 | 1 | 2 | 2 | ||
1765 | 1 | 2 | 2 | 1 | |
1774 | 1 | 1 | 2 | ||
Ustallo Thomas Mardi Toma Mart Seppa Mart | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | |||||
1739 | 1 | 2 | 1 | ||
1744 | |||||
1750 | 1 | 1 | |||
1765 | 1 | 2 | 2 | ||
1774 | 2 | 1 | 1 | 1 | |
Korge Maddis Korge Jürri | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | 1 | ||||
1739 | 2 | 2 | |||
1744 | 1 | 1 | |||
1750 | 1 | 2 | 1 | ||
1765 | 1 | 1 | 1 | ||
1774 | |||||
Haile Michell Haili Jost | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | 1 | 1 | 2 | 2 | 1 |
1739 | 1 | 1 | 1 | 1 | |
1744 | 1 | 1 | 1 | ||
1750 | 1 | ||||
1765 | 1 | 2 | 2 | 2 | |
1774 | |||||
Korge Thomas Korgge Mart Körge Tönnis | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | 1 | 1 | |||
1739 | 1 | 1 | 1 | ||
1744 | 1 | 1 | |||
1750 | 1 | 1 | |||
1765 | 2 | 1 | 1 | ||
1774 | |||||
Haile Hans Haily Jack Tingaste Jurry | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | 1 | 2 | 1 | 1 | |
1739 | |||||
1744 | 1 | ||||
1750 | |||||
1765 | 1 | ||||
1774 | |||||
Haili | Hobused | Varsad | Härjad | Lehmad | Vasikad |
1732 | 2 | 1 | 5 | 7 | 4 |
1739 | 1 | 7 | 7 | 3 | |
1744 | 1 | 5 | 3 | ||
1750 | 1 | 3 | 6 | 4 | |
1765 | 3 | 7 | 8 | 8 | |
1774 | 3 | 1 | 2 | 3 |
1726. aasta revisjoni vakuraamatu järgi olid Haili pered rannatalupojad, kellel polnud kuigi palju maad. Ainsana erines teistest küla kõige lõnapoolsemas otsas elav Summa Maddis, kes oli vakuraamatu järgi suisa pooladrik. Vakuraamatu järgi oli ta pärit mujalt, kuid Vihula päristalupoegade hulka võetud, sest ta sattus Vihula mõisa vahetuse teel. Paistab, aga et Maddise pooladriku staatus ei olnud pikk, sest 1732. aastal näidatakse kogu küla (viis peret) maa suuruseks kokku ½ adramaad ning Summa Maddis on kirjas hoopis metsavahina. Vakuraamatu järgi oli küla perede kasutada olev maa liivane ja väheviljakas, mistõttu pered pidasid end üleval kalapüügist, maksid mõisale maa eest kaladega ning tegid heinateo ja viljalõikuse ajal mõisale jalapäevi. Teisal anti teada, et rannaperede kohustuseks oli teha kaks jalapäeva nädalas vaimudeajal (Waimenzeit) Jüripäevast kuni Mihklipäevani ja üks jalapäev nädalas talvel. 1739. aasta vakuraamatu järgi olid kõik Haili pered kuuendikadrikud – külas oli kokku ⅚ adramaad – ja pidi tegema aasta läbi ühe rakme- ja ühe jalapäeva nädalas teotööd, kuid nähtavasti see ei töötanud hästi, sest järgnevate revisjonide vakuraamatute järgi ei pidanud nad üldse teopäevi tegema. Sellest, kuidas asi tegelikult toimis teadustas 1739. aasta vakuraamatusse lisatud märkus, mille kohaselt maksid kõik rannapered mõisale aastas 40 kopikat raha, andsid kala, mis hilisemate vakuraamatute täpsustuse järgi oli hooajal 1000 värsket silku pere pealt püügihooajal. Talvel pidid nad teopäevade arvel puid tegema ning suvel neid paatidega Tallinna vedama. Selleks oli mõisal 18. sajandi lõpus, aga usutavasti juba palju varemgi, viis suurt paati, mis mahutasid kokku seitse lasti. 1744. aastal rahamaksu enam ei küsitud ning kuni 1774. aastani, aga usutavasti kauemgi, jäid rannaperede maksud muutumatuks. Vaid 1774. aastal mainiti, et juhul kui võimalik, teevad rannapered jalapäevi ka heinateo ja viljalõikuse ajal.
Kui mõis hindas Haili põllud halvaks ja väheviljakaks, siis maamõõtja Salomon Severin Dobermanni hinnangul, kes kirjeldas Vihula mõisa kas 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses, olid need keskmise viljakusega, kuid heinamaad seevastu hoopis head. Lisaks räimedele, mida püüti Soome rannikul, sai Mustojast oma/mõisa tarbeks ka ahvenat, haugi ja vähki ning jõesuust lõhet.
Haili hingeloendites
1782. aasta hingeloendi järgi elas Haili rannakülas endiselt viis peret kuuendikadrikuid ja saeveski möldri Tingaste Jürri pere. 1795. hingeloendis oli märge, et seoses Vergi rannaküla lisandumisega Vihula mõisale, kvalifitseeriti Haili rannakülast ümber maakülaks, seda enam, et sealsed pered valdasid maad võrdselt kahe-päeva maaperedega. Ilmselt tähendas see seda, et pered pidid hakkama tegema aastaringselt mõisale kaks rakme- ja kaks jalapäeva tegu nädalas, nagu teisedki maapered, ei pidanud andma enam kala ega paatidega küttepuid Tallinna vedama, vaid tasuma naturaalandameid võrdselt teiste maakülade kahepäevaperedega, andma rukist, otra ja kaera, heinu ja küttepuid, lambaid, kanu ning mune jne.
Summa
18. sajandi I poolel ja keskel adramaarevisjonide vakuraamatuis esinev Summa ehk nagu kirikuraamat teda nimetas, Haile Madti (1727–enne 1790) oli abielus Marriga, kellega neil 1733. aastal sündis poeg Madti, kes Summa Maddi nime all esines ka 1782. ja 1795. aasta adramaarevisjoni vakuraamatus. Pärast 1782. aastat viidi ta ühes perega Vihulasse Wando ehk Remeta peresse, kus temast sai peremees. Pikalt ta seda ametit siiski ei pidanud, sest suri juba enne 1790. aastat. Maddi asemel sai Summal peremeheks Mustojalt Hailisse ümber asustatud Summa David (u 1733–1807), ühes oma abikaasa Anno, poegade Thomase, Davidi ja Jahni ning tütarde Ewa ja Marriga. Pärast Davidi surma sai uueks peremeheks endine mõisa kokapoiss Gustaw (u 1777–1827 ). Ta oli abielus Mayga, kellega neil oli neli tütart ja poeg Carl. Kuna Carl suri noorelt, sai talu peremeheks Vihulast kohale asustatud Axel (u 1792–1836). 1835. aastal anti talle ja tema abikaasale Annile ning nende lastele perekonnanimeks Summa. Isa surma järel sai uueks peremeheks Axeli vanem poeg Gusto, kes oli abielus Anniga. Nad olid pererahvaks ka 1858. aastal. 1870. aastal sõlmis Gusto Summa mõisaga uue rendilepingu kuue aasta peale.
1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et pere toonane elamu, kuur ja laut ehitati 19. sajandi lõpul mõisa poolt.
Foto 1. Summa pere elumaja 1975. aastal (Lahemaa Rahvuspargi arhiiv. Külade (talude) arhitektuur-ajalooline inventeerimine, nimistu 2, säilik 996: 1)
Kannu
Mardi Toma Mardi pere ilmus esmakordselt 1750. aasta adramaarevisjoni vakuraamatusse. 1765. aastal kutsuti teda juba Seppa Mardiks (1714/1720–1790). 1774. aasta adramaarevisjoni vakuraamatu järgi olid Seppa Mart ja tema abikaasa juba üle 60-aastaste nimekirjas ning 1782. aasta hingeloendi järgi oli peremeheks saanud tema tütre Anni mees, sepp Seppa Adam. 1795. aasta hingeloenduse ajaks oli pere ümber asustatud Sipa kõrtsi ning nende asemele oli asunud Summa Davidi poeg David (u 1772–1806) oma perega – abikaasa Leno ja poeg Jahniga. Kuna David suri noorelt, sai tema asemel peremeheks tema tollal veel teismeliseeas poeg Jaan (1793–1833). 1835. aastal said tema lesk Marri, nende lapsed ja Jaani vennad perekonnanimeks Summadawedi. Jaani surma järel sai peremeheks tõenäoliselt tema vend Gusto, kuid pärast tema ja tema pere ümberasumist Vaeküla (Waykull) 1845. aastal, sai peremeheks Jahni teine poeg Gusto, kes pidas talu ühes oma abikaasa Lenoga ka 1858. aastal.
1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et pere toonane elamu ehitati umbes 1900. aastal mõisa poolt ning pere vana rehielamut, mis pärines 19. sajandi algusest hakati kasutama lauda ja aidana. 1925. aastal ehitati lisaks saun ja 1928. aastal kuur.
Puusepa
Korgge Jürry (u 1715–†enne 1790) ilmus adramaarevisjoni vakuraamatusse esmakordselt 1744. aastal, mil peres oli peremees, perenaine ja kaks last – poiss ja tüdruk – ning veel üks täiskasvanud mees, ilmselt sulane. 1750. aastal oli peres juba kas alaealist poissi ja kaks tüdrukut, kes 1774. aastaks olid kõik juba täiskasvanud. Juba 1774. aastal olid Jürri ja tema abikaasa Kaddri üles võetud üle 60-aastaste ja töövõimetute inimeste hulka ning 1782. aasta hingeloendi järgi oli Jürri kirikukerjus. Peres elasid ka mõlemad perepojad Thomas ja Johann (u 1751–1809), kellest esimene oli 1795. aastaks surnud ning teine abiellunud Ewaga ja saanud peremeheks. Neile oli sündinud kaks poega ja kaks tütart. Johanni surma järel sai peremeheks Johanni vanem poeg Jacob, keda 1811. aastal nimetati Puusepa Johani Jakobiks. 1835. aastal said Jakob, tema abikaasa Ewa ja nende kaheks last (neli poega ja neli tütart) perekonnanimeks Bergström. 24. juunil 1842. aastal hukkus J. Bergström Soomest salakauba sisse vedamise katsel, tabatuna piirivalvuri kuulist. Isa hukkumise järel sai peremeheks tema poeg Johann Bergström ühes oma abikaasa Elziga. 1870. aastal sõlmis tema vanem poeg Jacob mõisaga rendilepingu kuue aasta peale.
1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et pere toonane rehielamu ning kõrvalhooned – saun ja ait – ehitati 19. sajandi lõpus mõisa poolt.
Raami
Haily Jost (u 1724–1807) ja tema abikaasa Marri esinesid esmakordselt 1765. aasta adramaarevisjoni vakuraamatus. Abielus olid nad selleks ajaks olnud ilmselt juba mõnda aega, sest neil oli neli alla 16-astast last – kaks poissi ja kaks tüdrukut. 1774. aastaks olid üks poeg ja üks tütar saanud täiskasvanuks ning üks poeg ja üks tütar omakorda juurde sündinud. 1782. aastal elasid kodus perepojad Niggolas, Jahn ja Abraham ning tütardest May. 1795. aastal nimetati Josti mõisa kalameheks. Marri oli surnud, kuid Jost oli abiellunud 1790. aastal surnud saeveski möldri Tingaste Jürri lese Lenoga. Tema poeg Niggolas (u 1753–1829) oli saanud isatalus peremeheks, Jaan saeveski möldriks ning Abraham surnud. Niggolas oli 1785. aasta paiku abiellunud Karulast pärit Ewaga ning saanud temaga kolm poega ja tütre. Vaatamata sellele sai senine Haylyde sugu talus temaga lõpu, sest tema vanemad pojad Joseph ja Jaan jooksid mõisast ära, esimene 1813. ja teine 1812. aastal ning noorem poeg Gusto anti 1814. aastal 34-aastasena nekrutiks. Pole võimatu, et ta vanemad vennad põgenesid sama asja eest. 1834. aastaks oli talusse asustatud Kiwitoa Abrahami lesk Mall, ühes tema nelja poja ja kahe tütrega, kes 1835. aastal said perekonnanimeks Uhkkiwi. 1850. ja 1858. aastal elasid seal koos kolm venda Uhkiwisid oma abikaasadega. Peremeheks oli kõige vanem vend Johann ühes oma abikaasa Lisoga, sulastena teenisid peres vennad Christian ühes abikaasa Marri ja Abraham ühes abikaasa Lisoga. Pärast Johannest sai peremeheks tema poeg Kusto Uhkiwi, kes 1870. aastal sõlmis ta mõisaga uue rendilepingu kuue aasta peale.
1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et pere toonane rehielamu, ait, saun ja kelder ehitati 19. sajandi lõpul mõisa poolt.
Kalda
Kõrge Tönnis (u 1756–1806), ilmus allikaisse esmakordselt 1774. aasta adramaarevisjoni vakuraamatus, kuna 1765. aasta revisjoni vakuraamatu järgne peremees Kõrge Mart oli 1773. aasta suvel Soome põgenenud ning polnud teada, kus ta viibis. 1782. aastal oli ta abielus Anniga ning 1795. aastal oli nende peres kolm poega. Vaatamata sellele oli pere 1811. aastaks välja surnud, pere noorim poeg Juhann suri juba 1796. aastal, teine poeg Abram 1800. aastal ning kõige vanem poeg anti 1805. aastal nekrutiks. Pärast Tönnise surma asustati peresse Vihulast Wanda Michelli vend Gustaw (u 1766–1815) ühes oma abikaasa Madle ja kuue lapsega. Neist sai isa järel peremeheks tema vanem poeg Thomas (u 1797–1849), kes 1835. aastal sai ühes oma abikaasa Marryga perekonnanime Haily. Thomase surma järel sai peremeheks tema noorem vend Josep Haili, kes oli abielus Anniga (1816–1853). Joosep oli peremees ka 1858. aastal, kuid abielus oma teise abikaasa Marriga. 26. septembril 1869 anti Josep Haili ühes teiste võlgnikest rentnikega vallakohtusse, kuna ta võlgnes mõisale viis rubla rendimaksu. 1870. aastal sõlmis ta mõisaga uue rendilepingu kuue aasta peale.
1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et pere toonane elurehi ühes rehealusega ning kõik kõrvalhooned – ait, laut ja kelder – ehitati mõisa poolt 19. sajandi lõpul.
Saeveski
1765. aastal esines adramaarevisjoni vakuraamatus Saewesky Jurry, kes oli ühes abikaasa ja alaealise pojaga 1761. aastal põgenenud mõisa kalamehe paadiga Soome. Veski võttis ilmselt üle Haili küla nimekirja kuulunud Tingaste Jürri (u 1719–1790) ühes oma abikaasaga. 1774. aasta adramaarevisjoni vakuraamatus nimetati teda Saeweski Jürriks. 1782. aasta adramaarevisjoni ajal oli ta abielus Lenoga, kellega neil oli tütar Kaddri. Viimane oli märgitud juba ka 1774. aasta adramaarevisjoni vakuraamatusse. Hingeloendi järgi polnud saeveski möldril Jurril sugugi maad ning mõis maksis talle töö eest palka. Jurri surma järel abiellus tema abikaasa Leno samuti lesestunud Hayly Jostiga ning 1792. aasta paiku sündis neile tütar Marry. Hingekirja järgi oli Jost siis umbes 68 ja Leno 60-aastane (sic!). Uueks saeveski möldriks sai Hayly Josti poeg Jahn (u 1762–1833), kes oli abielus Summa Davidi tütre Maryga (Marri). Neil oli kolm poega – Joseph, Abraham ja Jacob – ning tütar Magdlena. Joseph anti 1796. aastal 8-aastasena nekrutiks, tõenäoliselt sai ta teenistuskoha sõjalaevale jungaks, Abraham jooksis mõisast enne 1811. aastat ära ning Jacob anti 1814. aastal samuti nekrutiks.
1782. aastal elas saeveskis vaba sakslane, sepp Adam Johann Hermann ühes perega. Maad tal polnud ning ta toitis oma abikaasa Catharina Elisabethi ning nende kaht poega ja kolme tütart sepatööga, makstes mõisale renti viis rubla aastas. 1795. aastaks oli ta sealt lahkunud.
Foto 2. Väljavõte krahv Ludwig August Mellini atlase Rakvere kreisi kujutavalt kaardilehelt, kus on kujutatud nii Vihula mõisa Haili saeveski kui ka Haili küla, kuid viimane siiski täiesti vales kohas (Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthymern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga-Leipzig, 1798)
Foto 3. Haili saeveski 1910. aasta paiku (ERA T-76, 1, 12485: 8)
Saeveski asus Haili lähistel Mustojal, hilisema mõisa suvila kohal ning asutati usutavasti adramaarevisjonide vahelisel ajal, ajavahemikus 1750–1761. Maamõõtja S. S. Dobermanni teatel asus see 18. ja 19. sajandi vahetusel puithoones ning töötas ühe raamiga, saagides päevas 10 kolme sülla pikkust (u 6 m) saepakku laudadeks ja plankudeks, mida kasutati valdavalt oma ehituste tarbeks.
Naareti metsavaht
Esimene teade metsavahist Haili külas pärineb 1795. aasta hingeloendist. Siis täitis seda ametikohta Muhulaise Jaack (u 1758–1823), kes 1782. aastal oli olnud Veltsis (Weltz) Pinna Jahni peres sulaseks. Jaack oli abielus temast 14 aastat vanema Anniga, kellega neil oli poeg Michel. Hingeloendis on märge, et metsavahi pere kuulus selliste hulka, kel ei olnud kasutada oma talukohta. Pärast 1811. aasta hingeloendust põgenes Jaack mõisast Liivimaale, kus ka suri. Kahjuks ei ole pärast seda enam infot Hailis elava metsavahi kohta teada, kuid metsavaht oli seal kindlasti olemas. 1920. aastal koostatud akti andmeil oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Hailis kaks metsavahikohta Kagamanni ja Naareti. 1918. aastal elas Kagamannil mõisa metsnik Willem (Wilhelm) Hallert ja Naaretil metsavaht Aleksander Seene. Ella ja August Auki mälestuste järgi „metsavaht Seene oli väga õel nende suhtes, keda ta tabas mõisa metsast marju või seeni korjamast; ta andis need mõisaprouale üles ning see karistas neid“. Akti järgi puudus Naareti metsavahil sootuks põllumaa, kuid heinamaad oli 3⅓ dessatiini (3,6 ha) ja karjamaad 3⅔ dessatiini (4 ha). Nagu näha anti metsavahile pärast mõisate võõrandamist kaheksa hektari suurune juurdelõige. Kagamanni metsavahikohal, mis asus mõisa suvemaja Kagamanni juures, oli ⅓ dessatiini (0,36 ha) põllumaad, 4⅔ dessatiini (5,1 ha) heinamaad ja 2⅔ dessatiini (2,9 ha) karjamaad.
1920. aastate alguses, mil moodustati Sagadi riigimetskond, liideti sellega ka Vihula mõisa metsa alad ning järele jäi ainult üks metsavaht. 1926. aastal asus Vihulasse 15. novembril 1901. aastal sündinud Oskar Eduard Tammist, kes tegutses algul metsapraakerina, kuid sai alates 1928. aastast Naareti vahtkonna metsavahiks ning elas Kagamanni metsavahikohal. 1932. aastal abiellus ta Raami perest pärit Selma Werkmanniga. Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret süüdistas põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate häälekandja ajaleht Viru Hääl toimetus teda vabadussõjalaste liikumises osalemises, metsatööde väljaandmises vaid „„omawaatelistele“ meestele“, presidendikandidaat Andres Larkale viina eest toetusallkirjade ostmises jne, nõudis tema kohalt tagandamist ning teatas, et selleks kogutavat kohalike seas suisa allkirju. O. E. Tammistit siiski kohalt lahti ei lastud ning 1935. aastal sai ta hoopis ergutusraha salaküttide hoolsa jälgimise eest ning võeti vastu ja arvati 18. märtsist 1936 Kaitseliidu Vihula kompanii liikmeks. 1. aprillist 1940 paigutati ta Naaretist ümber Kunda metskonda Tigapõllu vahtkonna metsavahiks.
Metsavahile maksti 1940. aastal palgaks 22 krooni kuus, anti tasuta vormiriietus, korter, küte ja palgamaa, mis Naareti metsavahil oli ainult pisut vähem kui 15 ha. Metsavahil pidi olema metsanduslik eriharidus, ta pidi esitama tõendid oma tervisliku seisundi kohta, perekonnaseisu, ja kohtuliku karistamatuse kohta ning sõjaväeteenistuskirja ärakirja.
1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et Naareti elamu ehitati 19. sajandi lõpul mõisa poolt, kõrvalhooned – ait, kuur ja laut – ehitati 1927. aastal.
Nagu selgus eespool nimetatud aktist olid Tauli ja Kannu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses metsatööliste kohad. Taulil oli 2 dessatiini (2,2 ha) põldu, 5⅔ dessatiini (6,2 ha) heinamaad ja 4⅔ dessatiini (5,1 ha) karjamaad. Kannul oli 2⅓ dessatiini (2,6 ha) põldu, 5⅓ dessatiini (5,8 ha) heinamaad ja 5⅔ dessatiini (6,2 ha) karjamaad.
Mõisa suvila Kagamann
Vihula mõisa puust suvemaja Hailis kutsuti küla vana nime järgi Kagamanniks, see asus küla põhjapoolses otsas nn Naareti rannas. 19. sajandi lõpust pärineval Vene üheverstasel kaardil leiab aga samalt kohalt suvila nimega Aleksandria. 1975. aastal toimunud Lahemaa talude arhitektuur-ajaloolise inventeerimisel selgus, et selle toonane elamu oli ehitatud mõisa poolt 19.–20. sajandi vahetusel, tõllakuur ja küün 19. sajandil.
Haili 1918–1944
1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal korraldasid okupatsioonivõimud üleriigilise inventuuri, mille käigus võeti arvele kogu maa, inimesed, toidutagavarad, veoabinõud, koduloomad jms. Selle järgi oli Hailis kaheksa kohta, millest kuus olid talukohad ja kaks metsavahikohta. Talukohtadest suurim oli Summa, millel oli põllumaad neli dessatiini (4,37 ha) ning väikseim Tauli, millel oli põldu 1⅔ dessatiini (1,82 ha), teiste talundite maavaldus ulatus kolme dessatiinini või oli alla selle (tabel 5). Kõigis talukohtades, va Tauli, kasvatati ka mõningal määral – 0,04 dessatiinil (0,05 ha) – lina, mille saagiks arvestati veerand puuda linaseemneid ja poolteist puuda varsi. Silma torkab veiste suur osakaal mõnedes peredes (tabel 6), mis viitab, nende heina- ja karjamaade headusele ja saagikusele. Kuna statistika koostati kevadel, märtsi lõpus, mil kari valmistus juba kuu aja pärast välja minema, on tabelis 7 kajastatud loomasööda kogused üsna väikesed. Igas peres oli ka üks täiskasvanud hobune ning vajalikud veoriistad – suveks vanker ja talveks regi. Kaks veovankrit oli Taulil, Puusepal ja raamil ning kaks rege Kannul, Naaretil ja Puusepal.
Inventuuri eesmärgiks oli tagada, et pered täidaks neile määratud toiduainete andmise normid ning toiduained ei jõuaks mustale turule ega läheks salakaubana välismaale:
Tapetud loomadest, võist, munadest, viljast – kõigest tulnud suurem osa ära anda ja kes keeldunud nõutavat normi andmast, sellele pandud püss kurgu alla. Sellest aitasid inimesed end aga üle peitmistega ja nii tuldud omaga siiski läbi. (Anton Eskel, ann Kolberg, Taniel Uukad)
Igast loomatapmisest tulnud toitlusülemale teatada, samuti olid registreeritud kõik teada olevad teised toiduainete tagavarad. Teatama minnes aga anti üles ikka võimalikult väike looma kaal. Iga siga, kes tapeti, oli niiviisi 2 puuda raske ja iga lammas 20 naela. Sakslased ise naernud, kui kergeks on läinud kõik sead, kuid lisasid, et on ka arusaadav, sest kas tsekinormiga saavad elatud need, kes teevad rasket tööd.
Tabel 5. Haili perede elanike arv ja nende käsutuses oleva külvipinna suurus märtsis 1918.
Pere | Peremees | Inimesi | Külvipinda (ha) | ||||||
Mehi | Naisi | Kokku | Rukis | Oder | Kaer | Kartul | Kokku | ||
Summa | Willem Armipaik | 1 | 4 | 5 | 1,64 | 0,55 | 0,55 | 1,64 | 4,37 |
Puusepa | Anton Usk | 2 | 3 | 5 | 1,09 | 0,55 | 0,55 | 0,55 | 2,73 |
Kalda | Joosep Leuska | 4 | 2 | 6 | 0,73 | 0,73 | 0,73 | 0,73 | 2,91 |
Raami | Eduard Werkmann | 5 | 5 | 10 | 1,09 | 0,55 | 0,55 | 1,09 | 3,28 |
Kannu | Joosep Weit | 3 | 2 | 5 | 1,09 | 0,55 | 0,55 | 1,09 | 3,28 |
Tauli | Johannes Martinson | 2 | 4 | 6 | 0,36 | 0,36 | 0,36 | 0,73 | 1,82 |
Naareti | Aleksander Seene | 3 | 4 | 7 | 0,00 | ||||
Kagamann | Willem Hallert | 1 | 3 | 4 | 0,36 | 0,36 | |||
Kokku | 21 | 27 | 48 | 6,01 | 3,28 | 3,28 | 6,19 | 18,75 | |
Tabel 6. Haili perede koduloomad ja -linnud märtsis 1918
Pere | Hobused | Sälud | Lehmad | Mullikad | Vasikad | Sead | Põrsad | Lambad | Talled | Kanad |
Summa | 1 | 1 | 3 | 1 | 2 | 2 | 2 | 6 | 3 | 3 |
Puusepa | 1 | 4 | 2 | 2 | 3 | 8 | 10 | 7 | ||
Kalda | 1 | 2 | 2 | 1 | 2 | 4 | 6 | 8 | ||
Raami | 1 | 5 | 1 | 1 | 2 | 5 | 6 | 10 | ||
Kannu | 1 | 2 | 3 | 1 | 2 | 3 | 10 | |||
Tauli | 1 | 1 | 1 | 2 | 4 | 3 | 10 | |||
Naareti | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 3 | 2 | 3 | ||
Kagamann | 1 | 2 | 3 | 5 | 8 | |||||
Kokku | 8 | 1 | 20 | 11 | 6 | 7 | 9 | 35 | 38 | 59 |
Tabel 7. Haili perede käsutuses olnud toiduained ja loomatoit märtsis 1918, kogus puudades (1 puud = 16,3811 kg)
Pere | Liha | Silgud | Rukis | Kaer | Oder | Kartulid | Hein | Talivilja-põhk | Suvivilja-põhk |
Summa | 10 | 2 | 12 | 150 | 95 | 20 | |||
Puusepa | 1 | 1 | 15 | 3 | 3 | 180 | 150 | 5 | |
Kalda | 1 | 10 | 4 | 4 | 250 | 150 | 25 | ||
Raami | 3 | 2½ | 20 | 8 | 6 | 180 | 160 | 30 | 10 |
Kannu | 1 | 1 | 15 | 3 | 3 | 180 | 50 | 5 | |
Tauli | ⅝ | ⅒ | 12 | 5 | 5 | 158 | 50 | ||
Naareti | 1 | 1 | 100 | ||||||
Kagamann | 2 | 1 | 5 | 120 | 70 | ||||
Kokku | 9⅝ | 6⅗ | 82 | 30 | 33 | 1218 | 825 | 85 | 10 |
1920. ja 1930. aastate alguses sattusid Haili elanikud sagedasti kriminaalkroonikasse seosas salapiirituseveos osalemisega. Nii näiteks jäid ööl vastu 8. augustit 1925 salapiirituse sisseveol Vergi kordoni piirivalvuritele Mustoja küla lähistel vahele külas elavad vennad Uukinid, kes teatasid ülekuulamisel, et samal ajal, mil piirivalvurid nendega tegelesid, veeti Mustoja teiselt kaldalt koorem piiritust Haili külasse. Siiski tundub, et Haili salakaubavedajad ajasid oma äri piisavalt ettevaatlikult, sest kinni neid ei saadud, ei sel ega järgnevail aastail.
Kuna Vihula mõis oli fideikomiss, oli selle talude müümine raskendatud, mistõttu müüdi mõisa esimesed talud alles 1910. aastal. Haili talud selles ringis müüki ei läinud ning jäid mõisa renditaludeks edasi. Mõisate riigistamise järel 1919. aastal läksid Haili talud riigi omandisse ning olid renditalud ka 1920.–1930. aastatel. 1934.–1935. aastal toimetasid Viru maavalitsuse maakorraldus-maamõõdu komisjoni maamõõtjad Haili külas sealsete riigimaade korraldamiseks maamõõdistamise töid ning järgnevatel aastatel hakati korrastatud talusid ka välja andma ja päriseks müüma.
Tabel 8. 1939. aasta maaüksuste loenduse nimekirja järgi peeti kõiki Hailis nimekirja võetud maaüksusi talunditena
Talund | Talundi suurus (ha) |
Tauli | 22,61 |
Kalda | 22,63 |
Raami | 22,46 |
Puusepa | 21,15 |
Kannu | 23,98 |
Summa | 23,86 |
Naareti matsavaht | 14,98 |
Foto 4. P. Leoska müüs Hailis riigilt välja ostetud renditalu (Wirumaa Teataja, 1939, nr 30)
Foto 5. Haili küla 1920.–1930. aastatel (Maa-amet)
Ülevaate koostas: Uno TrummKohapärimuslikud paigad
Aasumetsa kohapärimuslikud paigad Maa-ameti kaardirakenduses on siin.
Paigad seadis kaardile: Jüri Mets